Arvutivõrke, neid, mis ühendavad arvutid üksteisega ja võimaldavad meie personaalarvutitel ja mobiiltelefonidel Interneti-ühenduse luua ja veebisaite sirvida, on nüüd üsna lihtne konfigureerida, isegi kui selle taga on tohutu keerukus. Selle LAN, Wifi ja Interneti-ühenduse juhendi eesmärk ei ole siiski anda ülikoolis eksami sooritamiseks käsiraamat, vaid palju alandlikumalt pakkuda vademecumile kõige olulisemaid mõisteid, mitte ainult millegi mõistmiseks. teoreetilisemalt, kuid ennekõike selleks, et mõista, kuidas ühendusi luuakse ja kuidas tekkida võivaid ühenduvusprobleeme lahendada.
Olles juba kirjutanud selle kohta arvukalt artikleid, võime seda lugeda suurepäraseks juhendiks koduarvuti võrgus ja Internetis, kokkuvõttena või avalehena, kust leiate iga aspekti kohta täpsemaid juhiseid.
LOE KA: Interneti ja võrkude arvutisõnastik põhiterminite tähendusega
1) Interneti-ühenduse seade on täna ruuter
Isegi kui modemile otsese arvuti kaudu juurdepääsu kaudu on võimalik Internetis surfata ilma ruuterita, pole LAN-i ega Wifi-võrku võimalik luua ilma ruuterita.
Sellega seoses on oluline teada ruuterite ja modemite erinevusi ning ennekõike mõista, mida ruuter tegelikult teeb.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et modem on seade, mis loob ühenduse Internetiga, st kogu veebisaidite ja rakenduste haldamisega seotud seadmete võrku.
Ruuterit seevastu kasutatakse väljastpoolt saadud andmete suunamiseks õigesse arvutisse.
Teisisõnu, kui modem on majast väljumise uks, on ruuter selle asemel nagu politseinik, kes käsib andmeid ühel või teisel viisil suunata.
Tavaliselt on ruuter ja modem samas seadmes, mis meil kodus, see, mille tuledega ühendatakse seina telefoni pistikupesa.
2) Kuidas võrguseadmed Internetis suhtlevad
Teoreetilisest aspektist haldab arvutist Interneti kaudu saadetud ja vastuvõetavaid andmeid TCP / IP-protokoll.
Selgitasime, kuidas see töötab juhendis, kuidas TCP / IP töötab ja kuidas võrgu arvutid räägivad.
Üldiselt, kui edastuse juhtimisprotokoll (TCP) vastutab andmete väikesteks pakettideks jagamise ja nende uuesti komponeerimise eest, haldab Interneti-protokoll (IP) pakettide reisimist selle asemel, et need saaks õige adressaat.
Veel ühes artiklis rääkisime ka TCP ja UDP erinevusest.
3) IP-aadressid
Võrku ühendatud arvutid identifitseeritakse IP-aadressi järgi.
IP-aadress on nagu masinaplaat, võrgus olev identifitseerimisnumber.
Igal arvutil on sisemine IP, ruuteri poolt eraldatud, et kodus ühte arvutit teisest eristada, ja väline IP, see on pigem modemile määratud, millega kõik koduarvutid Internetis ära tuntakse.
Interneti-ühenduse taotlusi teeb väline IP, mis võib olla muutuv või staatiline sõltuvalt sellest, mida pakub ühenduse pakkuja (st Fastweb, Telecom või muud ettevõtted).
Sise-IP on seevastu kasulik koduarvutite omavaheliseks suhtlemiseks ja andmete edastamiseks.
Neid dünaamikaid saab uurida järgmistes artiklites:
- Kes näevad meie IP-aadressi ja mida see teha saab?> Miks on kodus arvutitel IP-aadressi tüüp 192.168.XX?
- Kuidas me ühendame Interneti ja miks sama avaliku IP-ga?
- Leidke avalik IP ja privaatne IP ja nende erinevus
- Leidke ruuteri IP
4) DNS-server
Internetist rääkides on oluline teada, mida DNS tähendab.
Veebisait pole midagi muud kui failide, dokumentide, piltide ja palju muu komplekt, mis on salvestatud arvutisse, mida nimetatakse veebiserveriks ja mis on Internetiga ühendatud kindla IP-aadressiga.
DNS-serverid on loendid, mis seovad veebisaitide IP-aadressid nimedega, mida on lihtne meelde jätta, näiteks telefonikataloogis.
Need serverid, mis asuvad üle kogu maailma, võimaldavad meil tuvastada selle arvuti (serveri) IP-aadressi, kus asub sait google.com või navigaweb.net, ilma et meil oleks vaja seda meeles pidada.
Sellega seoses oleme näinud mitut juhendit, sealhulgas üht, mis muudab arvuti, Mac'i ja ruuteri DNS-i kiireks muutmiseks.
5) Internet
Seda tüüpi teabe kokku pannes peaks meil olema selge ettekujutus tohutu Interneti-võrgu üldisest skeemist, kus igal veebisaidil on arvuti (mis on server) ja millel on IP-aadress, nagu igal teisel arvutil maailmas.
Minu arvuti, kui see on ühendatud saidiga Navigaweb.net, esitab DNS-i päringu võrguteenuse pakkujale (sellele, kellele ma maksan tellimuse), kes seob IP-aadressi nimega www.navigaweb.net.
Kui minu taotletud saiti hostiv server on tuvastatud, võimaldab see teil andmeid alla laadida ja veebisaidi kuvada minu arvutis piltide, teksti ja koodiga.
Samamoodi saan oma nutitelefonist luua ühenduse Whatsapp-võrguga, pääsedes juurde teenust haldavale serverile või muudele rakendustele nagu Facebook ja Skype.
6) koduvõrgu (LAN) ühendused
Naastes koduvõrgu juurde, näeme, et ruute / modemi saab arvutitega ühendada kahel erineval viisil, Etherneti kaabli kaudu või juhtmevabalt, wifi kaudu.
Erinevad ruuteri kaudu üksteisega ühendatud arvutid saavad omavahel rääkida ja vahetada andmeid ja ressursse, nagu näeme punktis 10.
Nutitelefonid peavad aga tingimata WiFi-ga ühenduse looma, kuna neil pole Etherneti porti.
Selle kohta selgitasime teises artiklis, milline ühendus on parem Etherneti ja wifi vahel ning erinevus erinevate Etherneti kaablite vahel.
Wifi osas oleme aga näinud erinevust 2, 4 GHz ja 5 GHz WiFi-võrkude vahel ning erinevust 802.11ac või 802.11n ruuterite vahel.
MÄRKUS. Võrguga ühendamine võib toimuda ka elektrivõrgu kaudu, läbi seadme nimega Powerline.
7) Wifi ruuteri ja võrguturbe konfiguratsioonid
WiFi-võrgud on absoluutselt mugavamad kui kaabelvõrgud, eriti väiksema jalajälje ja erinevate seadmete, näiteks nutitelefonide, teleri ühendamise võimaluse jaoks; alarm.
Ainus Wifi probleem on see, et see nõuab konfigureerimist ja ennekõike turvameetmeid, et takistada kedagi möödujat ühendamast ja sisenemast meie arvutivõrku.
Selles ajaveebis kirjutasime, kuidas wifi ruuterit turvaliselt konfigureerida ja millised on ruuteri kõige olulisemad valikud.
Võrguturbe seisukohast tasub teada ka enamikus ruuterites integreeritud tulemüüri funktsiooni ja võimalust arvutisse tulemüür installida, et välistada volitamata ühendusi väljastpoolt.
8) Võimendage wifi-võrku
Nagu teises juhendis selgitatud, on traadita võrgu wifi-signaali võimendamiseks mitu võimalust, kasutades kordureid, kasutades kahte või enamat ruuterit või isegi toitepistikute kaudu, mida ma mainisin punktis 6.
9) Pordid ja sadamate edastamise konfiguratsioonid
Kui kasutatakse konkreetseid ühendusi, näiteks võrgus mängimiseks või võrdõigusprogrammide kasutamiseks või isegi meie arvutiga kaugühenduste lubamiseks, võib olla vaja konfigureerida pordi edastamine.
Pordid on programmide võrguaadressid ja tähistatud numbriga.
Lihtsalt aru saada, kas ma saan väljastpoolt IP-aadressi abil arvutiga ühenduse luua, kuid sellest ei piisa, kuna peame ühenduse looma programmiga.
See võib olla kaugtöölauaprogramm või programm, mis haldab failide edastamist, või isegi veebiserverit haldav ja seetõttu veebisaidi avaldamist haldav programm.
Turvalisuse huvides on pordid ruuterite poolt suletud ja teatud programmide kasutamisel tuleb need käsitsi avada.
Selle kohta nägime juhendit ruuteri pordi edasisuunamiseks / avamiseks.
10) Kaugtöölaua ja failiedastus
Ettevõtte või kodu kohtvõrkude kaks parimat eelist on ühendus kaugtöölaual ühest arvutist teise ja tasuta failide ülekandmine või kaustade ja printerite ühiskasutus.
Kaugtöölaua kohta nägime teises artiklis parimaid lahendusi arvuti kaugjuhtimispuldi jaoks
Failiedastuse osas on meil aga juhendid failide ja kaustade jagamiseks võrgus ning võrguprinteri seadistamiseks.
11) Võrguprobleemide lahendamine
Kui miski ei tööta korralikult, on meil teistes juhendites iga probleemi lahendamiseks mitu ideed:
- wifi ja ruuteri ühenduse probleemide lahendused
- Kui arvuti ei loo Interneti-ühendust, taastage võrgu- ja veebibrauser
- Kuidas lahendada Interneti-ühenduse probleeme
- Interneti-ühenduse ja traadita võrkude probleemide lahendused
