Turvalisema Interneti päeva puhul, mida igal aastal 9. veebruaril tähistatakse, meenutamaks kõigile surfajatele, et Internet on kena koht, kuid see eeldab õiget teadlikkust kõikidest enam-vähem peidetud ohtudest, näeme siin toredat kokkuvõtet, kokkuvõtet kuid võimalikult täielik, pidades silmas peamisi riske ja probleeme, mis võivad ilmneda Interneti-ühenduse loomisel, veebis sirvimisel, rakenduste ning vestlus- ja suhtlusprogrammide kasutamisel . Artikkel kehtib kõigile, kogenenumatele, kõige noorematele, vanimatele, esimeste kogemuste põhjal poiste ja tüdrukute vanematele ning eriti neile, kes soovivad kasutada internetti ja kasutada ära kõiki selle pakutavaid eeliseid ja võimalusi. meelerahu käes, ilma et peaksite kannatama nende ärevuste pärast, mis võivad meid vaevata, kui me ei tea kohta, kus meil on hästi.
Interneti ohud, mida tuleb tunda, olla ettevaatlik ja vajadusel silmitsi seista, võib kokku võtta 9 laias kategoorias.
1) Pahavara ja viirustega saidid, mis on valmis teie arvutit nakatama.
Interneti sirvimisel on tõesti lihtne klõpsata valel lingil ja avada sait, mis laadib meie arvutisse pahavara. Õnneks, kui teie arvutisse on installitud värskendatud viirusetõrje, peatatakse see viirus peaaegu alati enne, kui see võib teile kahjustada. Suurim oht lisaks viirusele ekslikult viirust väljuvale viirusetõrjele on see, kui ta ei saa aru, et on riskinud nakkusega, mis võib kahjustada arvuti tööd või andmete terviklikkust. Just paljude inimeste tähelepanu puudumise tõttu on viimase aasta jooksul levinud Ransomware'i viirused, näiteks Cryptlocker, mis krüpteerivad isiklikke faile ja küsivad lunaraha.
Põhiline on viirustega saitide äratundmisel ja vältimisel ka uusimale versioonile värskendatud brauseri kasutamine, mis on kaitstud kõigi seni avastatud vigade eest.
Kõige ohtlikumate saitide hulgas, mis võivad pahavara sisaldada, on kindlasti täiskasvanute saidid, igasugused piraatluse saidid, peaaegu kõik torrent-saidid (alati koos piraatlusega), ebaseaduslikud allalaadimissaidid (näiteks filmid ja muusika) ja crack.
Ideaalis, kui peate sellist saiti külastama, oleks parem navigeerida, kasutades liivakasti.
2) Veebipõhine privaatsus on alati ohus
On täiesti ilmne, et kui soovite Internetti osaleda, nii et tellides foorumeid, sotsiaalseid võrgustikke ja vestlusi, peate ohverdama osa oma privaatsusest. Sellistel saitidel nagu Facebook olete kohustatud andma pärisnime, teistel saitidel on endiselt vaja jätta e-posti aadress, mille kaudu saate soovi korral selle omanikku jälgida. Põhimõtteliselt ei saa anonüümsust Interneti tavakasutuses eksisteerida ja kui keegi oleks huvitatud teadmisest, kes me oleme ning kellel oleks õiged häkkimis talent ja oskused, võiksid nad teoreetiliselt kõike meie kohta teada.
Veebipõhise privaatsuse kaitsmine ei tähenda aga häkkerite oma elu luuramise takistamist, sest kui me ei jälita jälitajat ega tee illegaalseid ja varjatud asju, siis me ütleme, et vaevalt nii hea inimene raiskab aega meie elu häkkimiseks. Veebipõhine privaatsus tähendab teiselt poolt teatud tundliku teabe konfidentsiaalsena hoidmist, näiteks meie krediitkaardinumbrit, paroole, kus me kogu aeg oleme, mida me internetist otsime jne.
Sellega seoses oleme kirjutanud mitu artiklit:
- Kaitske Interneti privaatsust ja vaadake, mida veeb meist teab
- 5 viga, mis ohustavad privaatsust
- TOR-i täielik veebipõhine privaatsus
3) Kaitsmata saidid
See on ohutegur, mida enamik inimesi ikka ignoreerib.
Veebisaidid pole kõik ühesugused ja jagunevad turvaliste saitide vahel, kus edastatav teave on krüptitud ja seda ei saa väliselt kinni pidada, ning tavaliste saitide vahel, mis edastavad selgelt. Navigaweb.net on praegu krüptimata sait, mis ei tähenda, et see pole turvaline, kuid kuna see ei vaja selle kasutamiseks parooliga sisselogimist, ei vaja see teabe kaitset. Kõik saidid, kuhu parool tuleb sisestada, peavad olema krüptitud tüüpi ja seda kaitset tunneb ära Interneti-aadressi tabalukk ja http asemel https-eesliide. Kui sait on HTTPS-is ja selles pole tõrkevigu, pole kogu meie edastatud teave, sealhulgas pääsuparoolid, krediitkaardi või pangakonto number, Internetis nähtav mitte kellelegi, isegi mitte saidi operaatorile. kellele see teave saadetakse. On ütlematagi selge, et kõigil saitidel, kus on http ja ilma https, ei pea te isiklikku teavet jagama.
Kui kasutame endiselt mitte-https-e-posti teenust või sellist pealiskaudset internetipanga teenust, muutke seda absoluutselt ja kohe.
LUGEGE KA: Avage HTTPS-is alati saite turvalise ühenduse ja krüptitud andmetega
4) andmepüük
Üldiselt on ohtlike saitide hulgas eriline kategooria petuskeemide saitidele, nagu tundmatud ja mittesoovitatavad saidid, või mis veelgi hullem - võlts saidid, mis tunduvad kuulsate saitidega identsed ja mis on loodud kontode paroolide varastamiseks. .
Panga- või ostusaitide võltskoopiate loomine on häkkerite poolt veebikonto paroolide varastamiseks kõige sagedamini kasutatav tehnika ja seda nimetatakse andmepüügiks. Andmepüük toimib alati sõnumi kaudu, mis saabub e-posti teel, Facebooki, SMS-i, Whatsapi kaudu jne. Parim viis seda tüüpi lõksu mitte langeda on mitte kunagi paroolide ja oluliste andmete (isegi mitte e-posti teel) kirjutamine, kui see pole ametlikel konto saitidel, äratuntav brauseri ülaosale kirjutatud aadressi ja rohelise lukuga HTTPS abil. .
5) rämpspost
Rämpsposti oht on tänapäeval palju väiksem kui mõni aasta tagasi.
Rämpspost oleks rämpsposti, reklaamide, andmepüügi ja viiruste või kasutu suhtluse kogu kategooria. Õnneks on täna peamistel peamistel e-posti teenustel, nagu Gmail ja Outlook.com, tõhus rämpsposti vastane filter, mis reguleerib e-kirjade vastuvõtmist.
6) desinformatsioon
Ehkki see võib kuuluda rämpsposti kategooriasse, on desinformatsioon Internetis viimase aasta jooksul muutunud tõeliseks ohuks, kuna petlikest saitidest on tulnud valeuudiseid, mida peame õppima ära tundma, et mitte muuta imbetsillide arvu, kes usuvad kõigele, mida nad loevad Internetis või Facebookis.
7) Online tutvumine
See on noorte jaoks üks tõsisemaid Interneti-ohtusid.
Tundub halb seda öelda, kuid vastutav lapsevanem peaks sõltumata asjaoludest kontrollima, kas nende lapsed vestlevad võõraste inimestega Interneti kaudu. Võite võõraga vestelda võrgumängus, juhuslikul tutvumissaidil, suhtlusvõrgustikus, foorumis ja muudes vestlustes. Kas seksuaalsetel, kohtingutel või puhtalt mängulistel põhjustel on oluline isikliku teabe andmisel mitte liiga tasakaalust välja astuda: ärge öelge tegelikku vanust, ärge öelge, kus te elate, ärge öelge, kus koolis käite, ärge öelge, et pere või sõprade pärisnimed ja Ma ei annaks telefoninumbrit. Veebikiskjad on väga head, et kujutada endast tavalisi lapsi, ja nad teavad, kuidas ära kasutada noorukite nõrkusi, näiteks isegi mitte kõige paremad psühholoogid, keda tõsisematel juhtudel juhib see kohutav haigus, milleks on pedofiilia.
8) küberkiusamine
Võõrastega vestlemine võib olla ohtlik, sest kunagi ei või teada, kes on klaviatuuri taga, kuid vestelda või sõnumeid vahetada tuttavatega võib olla ka oht. Küberkiusamine toimib umbes nii: kui keegi teeb koolis nalja või teeb seda sõprade poolt, võib üks neist avaldada Facebookis või muus sotsiaalmeedias video või foto, mis võib ohvrit häbistada.
Veel üks küberkiusamise juhtum võib pärineda anonüümsetest teadetest, mis solvavad ohvrit tugevalt isegi ähvarduste abil.
Küberbulli tugevdab tõelise kiusajaga võrreldes asjaolu, et puudub kontroll ja ta saab öelda, mida tahab, vaatamata oma ohvrile näkku või isegi anonüümselt, klaviatuuri taha peites. Ühel või teisel juhul poleks see nii keeruline, vähemalt tehnilisel tasandil; teisest küljest on end psühholoogilise taseme eest kaitsta palju keerukam, selleks võib vaja minna vanema või eksperdi abi.
Lihtsalt ringi vaatamiseks oleks aga suurepärane samm juba konto tühistamiseks Ask.fm-il, mis on üks saite, mis pakub kõige paremini Interneti-kiusamist.
9) IT-turvalisuse täielik teadmatus
See on ilmne oht, nii laialt levinud, et on üllatunud.
Võimalik, et tänapäeval on kõige populaarsem parool maailmas 123456 "> 10 veebiturbe- ja privaatsustööriista mis tahes spioonide, pealtkuulamiste ja häkkerite vastu
- Kaitske veebisaidi kontosid, et mitte kaotada neid
- Kaitske lapsi, perekonda ja ennast Interneti ohtude eest
- Turvalisuse juhend häkkerite, andmepüügi ja küberkurjategijate vastu
