Tänapäeva veebis on tõesti keeruline jalga seada, jätmata endast muljet, meelitamata seega jälitajaid ja juhtelemente, mis süstitakse automaatselt iga veebisaidi külastajate arvutitesse. Neid jälgijaid kasutavad veebisaidid nii päritolu- kui ka kasutatud arvuti külastuse arvestamiseks ning kasutajate eelistuste registreerimiseks, alates nende sirvimisajaloost või tehtud otsingute analüüsimisega (näiteks Google) või saidil endal tehtud klõpsud (nagu teeb Facebook). Lisaks võiks igaüks Internetis surfamise ajal ühenduse teoreetiliselt kinni võtta ja seetõttu teada, millistel saitidel me käime ja millist teavet me Internetis jagame.
Et mitte jätta jälgi Internetist, mitte jätta jälgi kasutatavas arvutis ning mäletada ajaloos külastatud saite ning veenduda, et veebi kaudu loodud saite ja ühendusi on võimatu pealtkuulata, ära tunda, leida ja tuvastada ( näiteks ettevõttelt või tööandjalt, tema naiselt või emalt, häkkeritelt, postpolitseilt, FBI-lt, CIA-lt, Interneti-pakkujalt ja mis tahes riigi valitsuselt) on mitu tööriista, mis mul juba olemas on millest on varem räägitud, kuid et on oluline mõista ennekõike selle erinevusi.
1) Parim ja lihtsaim viis Interneti ja teie arvutis külastatud saitide kasutamisest jälgede jätmiseks on inkognito režiim .
Nagu juhendis inkognito navigeerimiseks ja millal juba selgitatud, on selle brauseri (Chrome, Firefox, Edge, Safari jne) spetsiaalse funktsiooni abil tagatud, et tehtud külastuste ja otsingute ajalugu ei jää arvutisse .
Kui avate saidi inkognito režiimis, pole sellel küpsise salvestamise võimalust arvutis.
Sel moel avanevad saidid nii, nagu me poleks neid kunagi varem avanud ning selliste saitide nagu Facebook, Google puhul on võimalik sisse logida ka mõne muu kontoga, ilma et brauser suudaks aga sisselogimist ja parooli meelde jätta.
Inkognito režiim on väga kasulik, kui kasutate teise inimese arvutit, et mitte jälgi jätta.
Küpsised ja muud tüüpi jälgimisandmed kustutatakse kohe, kui sait on suletud.
Nagu selgitatud, ei hoia veebipõhise privaatsuse kaitsmise juhendis inkognito režiim ühendust anonüümsena, nii et külastatud saidid teavad absoluutselt, kuhu me ühendame ja millise arvutiga ühendavad, samas kui igasugune pahavara, häkkerid, Interneti-pakkujad ja valitsusasutused nad saavad ikkagi ühenduse katkestada ja teavad, mida me vaatame.
2) Ühenduse muutmiseks privaatseks ja Interneti-liiklusesse sissetungimise võimaliku vältimiseks (st. Selleks, et keegi ei saaks Internetis toimuvat pealtkuulata) peate kasutama VPN-i või virtuaalse privaatvõrgu programmi .
VPN-ühendus võimaldab teil Interneti-ühendust varjata, võltsitud asukoha ja suutmatusega tuvastada, kes me külastatud saitide jaoks oleme ning ühendused avanevad arvutist väljapoole (seega mitte ainult veeb, vaid ka vestlusprogrammid või muu).
VPN-i kasutamine on eriti kasulik nii siis, kui pääsete juurde blokeeritud saidile mõnes riigis, kui ka siis, kui asute võrgus, mida me ei halda, nii et iga kord, kui loome ühenduse väljaspool kodu (kontorist või muust kohast), kuna see krüpteerib arvutisse siseneva ja sealt väljuva andmeliikluse, muutes võrguadministraatori võimatuks seda luurata.
Seoses VPN-idega on olemas tasuta ja tasulised programmid .
tasuta VPN-programme on hea kasutada aeg-ajalt avalikes wifi-võrkudes ning ühenduse varjamiseks ja mõne muu asukoha simuleerimiseks.
Tavaliselt on neil Interneti kiirusel ja allalaaditavate andmete hulgal siiski piirangud, lisaks saavad nende haldurid kasutada kasutajate sirvimisandmeid reklaami eesmärgil, isegi kui need on anonüümsed.
Kui soovite tõesti krüptitud ühendusega turvaliselt hoida Interneti-kiirust muutumatuna ja teil pole ohtu, et teised ettevõtted saaksid meie andmeid kasutada, võite maksta ühe ülikiire, usaldusväärsema ja piiramatu lisatasu VPN-i eest.
Makstes summa, mis võib olla 10 eurot või vähem, saate maksimaalse privaatsuse veebis ja võimaluse maskeerida ühendust ilma, et keegi neid jälitaks. Ainus, kes veel andmeid säilitada võiks, on VPN-i pakkuja, kuid ainult juhul, kui seda sunnib riigi valitsus ja ainult raskete arvutikuritegude korral. Interneti-pakkuja näeb, et oleme võrgus, ehkki ta ei pruugi teada, milliseid saite me külastame.
VPN ei takista arvutil külastatud saite meeles pidamast, nii et kui te ei soovi jälgi jätta, on ikkagi kasulik kasutada inkognito sirvimist ka VPN-iga.
3) Täiesti anonüümselt surfata on parim viis Tor .
TOR-brauser võimaldab teil Internetti pääseda, läbides erinevaid sõlme üle maailma, mis muudab ühenduse alustanud arvuti jälgimise võimatuks kellelgi.
TOR-i võib pidada VPN-iga ilma keskhaldurita, samade ühendatud kasutajate poolt ise toita (selles mõttes, et kui ma ühendan TOR-iga, saan ka teiste jaoks sõlmpunktina tegutseda ja võrgus osaleda).
Ideaalis tuleks TOR-i kasutada koos opsüsteemiga, mis on konfigureeritud mitte lekitama mingeid jälgitavaid andmeid.
Parimad anonüümsed opsüsteemid on spetsiaalsed Linuxi distributsioonid ja neid saab kasutada USB-pulgaga mis tahes arvutis, jätmata jälgi kõige absoluutsemal viisil.
4) Kasutage fiktiivseid volikirju
Selleks, et külastatavatel saitidel jälgi ei jääks, kui vaja kontoga sisse logida, võite alati kasutada valeidentiteeti.
Seetõttu on konkreetsete tööriistade abil väga lihtne valeidentiteeti genereerida.
Teistes artiklites oleme näinud ka tugiprogramme Interneti privaatseks kasutamiseks :
- Kõrvaldage ajalugu ja viited, kustutades jälgi teie arvutis tehtavast tööst
- Programmid, et kontrollida, kas arvuti on sisse lülitatud
