Iga arvuti on õelvara, veebipõhiste pettuste ja veebiohtude eest kaitstud, kuni see on ühendatud Internetiga ja avab ühendused välismaailmaga, näiteks saidiga.
PC-brauserilt ja ka muudelt programmidelt, mis laadivad Internetist andmeid alla, võivad tulla rünnakud petlike allalaadimiste, pahatahtlike laienduste ja pistikprogrammide või veebilehtede kujul, mille ainult nende üleslaadimine viib süsteemi viirusega nakatumiseni.
Oleme ühes teises artiklis näinud ohtlikumaid ohte ja pahavara Internetis.
Nende rünnakute eesmärk võib olla andmete kogumine (s.o brauseri ajalugu) reklaami eesmärgil, paroolide varastamine, veebikontode varastamine, brauseri kaaperdamine, et viia kasutaja teatud tüüpi saidile või viiruste arvutisse installimiseks.
Ehkki viirusetõrje on oluline, et hoida oma arvutit igasuguste ohtude ja pettuste eest kaitstuna, ei piisa sellest, kui arvutit kasutavad inimesed pole ettevaatlikud, et oma käsi ohtlikele saitidele kätte saada ja kui süsteemi või programmi ei värskendata turvapaikadega.
Seetõttu tasub teada, kuidas hoida oma arvutit kaitstud igasuguse pahavara ja rünnakute eest, Internetis ohutult surfata, ilma et peaksite ohtu seadma isiklike ja privaatsete andmete lekke väljaspool seda.
LOE KA: Kuidas oma arvutit turvalisena hoida ilma programmideta
1) Hoidke oma brauserit värskendatud
Ükskõik, mis brauseriga on tegemist, tuleb seda värskendada uusimale versioonile ja hoida automaatsed värskendused lubatud.
Uuendatud ja automaatse värskendusega brauserid on kindlasti Chrome, Firefox, Opera ja Microsoft Edge.
Veel ühes artiklis nägime, kuidas kontrollida, kas brauserit värskendatakse, olenemata sellest, mis see on.
2) Hoidke Windowsi ajakohastatud
Microsoft laseb igal nädalal plaastreid, et parandada hiljuti avastatud turvavead ja vältida süsteemi paljude funktsioonide muutumist häkkerite või pahavara sisenemiseks avatud usteks.
Nende plaastrite installimine on seetõttu hädavajalik, et hoida arvutit kaitstud probleemide eest, mis kindlasti ei pruugi pärineda viirusetõrjest.
Windows 10 ja Windows 7 värskendusi pakub Windows Update, mis peab olema töövalmis.
3) Hoidke viirusetõrjet ajakohastatud
Ilmselt peab ka viirusetõrje olema seadistatud ennast iga päev värskendama ja uued kaitsed alla laadima.
Opsüsteemis Windows 10 saate välise viirusetõrje installimist vältida, kuna sellel on integreeritud viirusetõrje, mis töötab hästi.
Kui kasutate selle asemel mõnda muud viirusetõrjet, kontrollige, kas automaatsed värskendused on alati aktiivsed.
4) Vältige ohtlikke kohti .
Millised on ohtlikud saidid, millest me hästi teame, üldiselt tegelevad need piraatluse, voogesitussaidide, täiskasvanutele mõeldud sisu, kohtingute ja ebaseadusliku materjaliga.
Kui te ei saa seda tüüpi saitide külastamist vältida, olge klõpsates väga ettevaatlik, kuna viirus võib peita ükskõik kuhu.
Pahavara installimise leidmiseks klõpsake lihtsalt valel nupul „Laadi alla”.
Ärge unustage neid reklaamibännereid, mis ütlevad, et arvuti on nakatunud, kuigi see pole tõsi.
Kui teil on kahtlusi, on olemas tööriistad ohtlike linkide ja kahtlaste saitide tuvastamiseks ja vältimiseks.
5) Pistikprogrammide kliki mängimise lubamine (Flash)
Klõpsamise võimalus lubab välistest pistikprogrammidest laaditud sisu käsitsi aktiveerida, klõpsates sellel hiirega.
Näiteks kui veebisaidil on välkvideo, ei lae see automaatselt, vaid alles pärast kasutaja klõpsamist.
Praegu on Chrome'i sarnaste brauserite ainus pistikprogramm Flash Player, mis muide on ka brauserisse integreeritud.
Chrome'i seadete jaotises Sisu seaded saate seada Flashi töötama valikuga „Esmalt küsi”, mis on parem.
Rääkisime, kuidas aktiveerida klõps Chrome'is ja Firefoxis mängimiseks, kuid seda saab teha ka Opera ja Internet Exploreris.
6) desinstallige tarbetud pistikprogrammid
Pluginad, nagu Java ja Flash, on brauseri kõige haavatavamad osad, need, mis köidavad kõige rohkem küberrünnakuid.
Selle kohta oleme kirjutanud täieliku juhendi brauseri pistikprogrammide eemaldamiseks veebis turvalisemaks navigeerimiseks
Pidage meeles, et Java on eriti ohtlik ja seda kasutavad tänapäeval väga vähesed veebisaidid ning sama kehtib ka Microsofti Silverlighti kohta.
Ainus pistikprogramm, mida endiselt tasub hoida, on Flash, ehkki seda on aina vähem vaja.
LOE KA: ärge kunagi laadige voogesitussaitidelt alla mängijaid ja värskendusi, need on alati viirused
7) Võimalusel kasutage brauseri 64-bitist versiooni
Oluline on teada, et Google Chrome on saadaval ka 64-bitises versioonis, mis peaks automaatselt installima Windows 64 bitiga personaalarvutitesse.
Selle kontrollimiseks minge peamenüüsse, vajutage nuppu Spikker ja teave ning seejärel jaotist Teave Chrome'i kohta .
Kui midagi pole kirjutatud, on see 32-bitine versioon ja peate Chrome'i ametlikust veebisaidilt alla laadima.
64-bitine Firefox on saadaval ka 64-bitise Windowsi personaalarvutites ning Microsoft Edge.
64-bitised programmid on ohutumad kui 32-bitised programmid, kuna neid on vähem lihtne häkkida, nii et kui teil on endiselt 32-bitine Windows, oleks parem hakata mõtlema 64-bitisele Windowsile üleminekule.
8) Kasutage laiendusi ettevaatlikult ja installige ainult neid, mida tõesti vajate .
Need, kes kasutavad Chrome'i ja Firefoxi, armastavad igasuguste laienduste installimist, kuid siiski peate olema ettevaatlik.
Mõnda neist saab arendada selleks, et suhelda kommunikatsiooni vastu ja jagada brauseri ajalugu väljapoole, teised saavad veebisaitidele rohkem reklaame sisestada.
Seetõttu on reegliks installida võimalikult vähe brauserilaiendeid ja alati kontrollida, kas need on usaldusväärse autori päritolu.
9) Brauseri puhastamine
Brauser on välimine uks, mis kogub alati mustust laienduste, pistikprogrammide, küpsiste või muude asjade kujul.
Selle täiesti puhtana hoidmine on võimatu ja isegi viirusetõrje pole piisav, nii et aeg-ajalt on hea skannida programmidega, mis sulgevad juurdepääsu ohtlikele saitidele ja puhastavad brauseri ohtlikest komponentidest.
Spyware Blaster (parem) ja Spybot on kaks programmi, mis loetleb ohtlikud saidid, küpsised ja skriptid mustaks, nii et te ei peaks nende pärast enam muretsema.
ADWCleaner on selle asemel parim programm brauseri pahavarast puhastamiseks.
10) Hoiduge andmepüügi e-kirjadest
Üle poole kõigist meilidest on rämpspost ja 50 protsenti neist sisaldab pahatahtlikke manuseid.
See meetod on uskumatult võimas ja tõhus arvutitele pahavara nakatumise edastamiseks, seetõttu on oluline veenduda, et postkasti saabuvad e-kirjad oleksid turvalised.
Kahjuks, kui teie e-posti aadress jõuab rämpsposti andmebaasi (võib-olla seetõttu, et see on varastatud mõnelt saidilt, kuhu oleme registreeritud, või kuna sõber on nakatunud viirustesse ja tema kontaktiloend on varastatud), muutub see lõpuks pidevaks sihtmärgiks rämpspost.
Eriti murettekitavad ja hõlpsalt eksitavad on andmepüügimeilid, mis on üldiselt väga sarnased ametlike e-kirjadega ja sisaldavad linki võltsitud veebisaitidele.
Isegi kõige laialdasemalt kasutatav veebimeil maailmas, näiteks Gmail ja Outlook, mis on rämpsposti blokeerimisega väga head, ei suuda olla täiuslikud.
Ideaalis oleks kõige parem kasutada e-posti klienti, näiteks Microsoft Outlook, ja kasutada nende teadete blokeerimiseks rämpsposti filtrit.
Veel ühes artiklis nägime mõnda juhtumit, kus selgitati, kuidas tuvastada võltsitud, kelmuseid, autentimata e-kirju.
11) Kasutage VPN-e
Internetis surfamiseks, et teid ei näe võrgus väljaspool, ja Interneti-ühenduse kaitsmiseks, on kõige tõhusam viis kindlasti loota VPN-i teenusele.
VPN krüpteerib liikluse, peidab kasutaja identiteeti ja muudab selle tuvastamise või profileerimise võimatuks.
Selleks tuleb aga tasuda parimate ja tasuliste seas VPN-teenuse eest premium-taset, vastasel juhul kehtivad privaatsuse või kiiruse osas piirangud.
LOE KA: Kontrollige, kas teie arvuti on turvaline ja viiruste eest kaitstud ning Internetis
PC-brauserilt ja ka muudelt programmidelt, mis laadivad Internetist andmeid alla, võivad tulla rünnakud petlike allalaadimiste, pahatahtlike laienduste ja pistikprogrammide või veebilehtede kujul, mille ainult nende üleslaadimine viib süsteemi viirusega nakatumiseni.
Oleme ühes teises artiklis näinud ohtlikumaid ohte ja pahavara Internetis.
Nende rünnakute eesmärk võib olla andmete kogumine (s.o brauseri ajalugu) reklaami eesmärgil, paroolide varastamine, veebikontode varastamine, brauseri kaaperdamine, et viia kasutaja teatud tüüpi saidile või viiruste arvutisse installimiseks.
Ehkki viirusetõrje on oluline, et hoida oma arvutit igasuguste ohtude ja pettuste eest kaitstuna, ei piisa sellest, kui arvutit kasutavad inimesed pole ettevaatlikud, et oma käsi ohtlikele saitidele kätte saada ja kui süsteemi või programmi ei värskendata turvapaikadega.
Seetõttu tasub teada, kuidas hoida oma arvutit kaitstud igasuguse pahavara ja rünnakute eest, Internetis ohutult surfata, ilma et peaksite ohtu seadma isiklike ja privaatsete andmete lekke väljaspool seda.
LOE KA: Kuidas oma arvutit turvalisena hoida ilma programmideta
1) Hoidke oma brauserit värskendatud
Ükskõik, mis brauseriga on tegemist, tuleb seda värskendada uusimale versioonile ja hoida automaatsed värskendused lubatud.
Uuendatud ja automaatse värskendusega brauserid on kindlasti Chrome, Firefox, Opera ja Microsoft Edge.
Veel ühes artiklis nägime, kuidas kontrollida, kas brauserit värskendatakse, olenemata sellest, mis see on.
2) Hoidke Windowsi ajakohastatud
Microsoft laseb igal nädalal plaastreid, et parandada hiljuti avastatud turvavead ja vältida süsteemi paljude funktsioonide muutumist häkkerite või pahavara sisenemiseks avatud usteks.
Nende plaastrite installimine on seetõttu hädavajalik, et hoida arvutit kaitstud probleemide eest, mis kindlasti ei pruugi pärineda viirusetõrjest.
Windows 10 ja Windows 7 värskendusi pakub Windows Update, mis peab olema töövalmis.
3) Hoidke viirusetõrjet ajakohastatud
Ilmselt peab ka viirusetõrje olema seadistatud ennast iga päev värskendama ja uued kaitsed alla laadima.
Opsüsteemis Windows 10 saate välise viirusetõrje installimist vältida, kuna sellel on integreeritud viirusetõrje, mis töötab hästi.
Kui kasutate selle asemel mõnda muud viirusetõrjet, kontrollige, kas automaatsed värskendused on alati aktiivsed.
4) Vältige ohtlikke kohti .
Millised on ohtlikud saidid, millest me hästi teame, üldiselt tegelevad need piraatluse, voogesitussaidide, täiskasvanutele mõeldud sisu, kohtingute ja ebaseadusliku materjaliga.
Kui te ei saa seda tüüpi saitide külastamist vältida, olge klõpsates väga ettevaatlik, kuna viirus võib peita ükskõik kuhu.
Pahavara installimise leidmiseks klõpsake lihtsalt valel nupul „Laadi alla”.
Ärge unustage neid reklaamibännereid, mis ütlevad, et arvuti on nakatunud, kuigi see pole tõsi.
Kui teil on kahtlusi, on olemas tööriistad ohtlike linkide ja kahtlaste saitide tuvastamiseks ja vältimiseks.
5) Pistikprogrammide kliki mängimise lubamine (Flash)
Klõpsamise võimalus lubab välistest pistikprogrammidest laaditud sisu käsitsi aktiveerida, klõpsates sellel hiirega.
Näiteks kui veebisaidil on välkvideo, ei lae see automaatselt, vaid alles pärast kasutaja klõpsamist.
Praegu on Chrome'i sarnaste brauserite ainus pistikprogramm Flash Player, mis muide on ka brauserisse integreeritud.
Chrome'i seadete jaotises Sisu seaded saate seada Flashi töötama valikuga „Esmalt küsi”, mis on parem.
Rääkisime, kuidas aktiveerida klõps Chrome'is ja Firefoxis mängimiseks, kuid seda saab teha ka Opera ja Internet Exploreris.
6) desinstallige tarbetud pistikprogrammid
Pluginad, nagu Java ja Flash, on brauseri kõige haavatavamad osad, need, mis köidavad kõige rohkem küberrünnakuid.
Selle kohta oleme kirjutanud täieliku juhendi brauseri pistikprogrammide eemaldamiseks veebis turvalisemaks navigeerimiseks
Pidage meeles, et Java on eriti ohtlik ja seda kasutavad tänapäeval väga vähesed veebisaidid ning sama kehtib ka Microsofti Silverlighti kohta.
Ainus pistikprogramm, mida endiselt tasub hoida, on Flash, ehkki seda on aina vähem vaja.
LOE KA: ärge kunagi laadige voogesitussaitidelt alla mängijaid ja värskendusi, need on alati viirused
7) Võimalusel kasutage brauseri 64-bitist versiooni
Oluline on teada, et Google Chrome on saadaval ka 64-bitises versioonis, mis peaks automaatselt installima Windows 64 bitiga personaalarvutitesse.
Selle kontrollimiseks minge peamenüüsse, vajutage nuppu Spikker ja teave ning seejärel jaotist Teave Chrome'i kohta .
Kui midagi pole kirjutatud, on see 32-bitine versioon ja peate Chrome'i ametlikust veebisaidilt alla laadima.
64-bitine Firefox on saadaval ka 64-bitise Windowsi personaalarvutites ning Microsoft Edge.
64-bitised programmid on ohutumad kui 32-bitised programmid, kuna neid on vähem lihtne häkkida, nii et kui teil on endiselt 32-bitine Windows, oleks parem hakata mõtlema 64-bitisele Windowsile üleminekule.
8) Kasutage laiendusi ettevaatlikult ja installige ainult neid, mida tõesti vajate .
Need, kes kasutavad Chrome'i ja Firefoxi, armastavad igasuguste laienduste installimist, kuid siiski peate olema ettevaatlik.
Mõnda neist saab arendada selleks, et suhelda kommunikatsiooni vastu ja jagada brauseri ajalugu väljapoole, teised saavad veebisaitidele rohkem reklaame sisestada.
Seetõttu on reegliks installida võimalikult vähe brauserilaiendeid ja alati kontrollida, kas need on usaldusväärse autori päritolu.
9) Brauseri puhastamine
Brauser on välimine uks, mis kogub alati mustust laienduste, pistikprogrammide, küpsiste või muude asjade kujul.
Selle täiesti puhtana hoidmine on võimatu ja isegi viirusetõrje pole piisav, nii et aeg-ajalt on hea skannida programmidega, mis sulgevad juurdepääsu ohtlikele saitidele ja puhastavad brauseri ohtlikest komponentidest.
Spyware Blaster (parem) ja Spybot on kaks programmi, mis loetleb ohtlikud saidid, küpsised ja skriptid mustaks, nii et te ei peaks nende pärast enam muretsema.
ADWCleaner on selle asemel parim programm brauseri pahavarast puhastamiseks.
10) Hoiduge andmepüügi e-kirjadest
Üle poole kõigist meilidest on rämpspost ja 50 protsenti neist sisaldab pahatahtlikke manuseid.
See meetod on uskumatult võimas ja tõhus arvutitele pahavara nakatumise edastamiseks, seetõttu on oluline veenduda, et postkasti saabuvad e-kirjad oleksid turvalised.
Kahjuks, kui teie e-posti aadress jõuab rämpsposti andmebaasi (võib-olla seetõttu, et see on varastatud mõnelt saidilt, kuhu oleme registreeritud, või kuna sõber on nakatunud viirustesse ja tema kontaktiloend on varastatud), muutub see lõpuks pidevaks sihtmärgiks rämpspost.
Eriti murettekitavad ja hõlpsalt eksitavad on andmepüügimeilid, mis on üldiselt väga sarnased ametlike e-kirjadega ja sisaldavad linki võltsitud veebisaitidele.
Isegi kõige laialdasemalt kasutatav veebimeil maailmas, näiteks Gmail ja Outlook, mis on rämpsposti blokeerimisega väga head, ei suuda olla täiuslikud.
Ideaalis oleks kõige parem kasutada e-posti klienti, näiteks Microsoft Outlook, ja kasutada nende teadete blokeerimiseks rämpsposti filtrit.
Veel ühes artiklis nägime mõnda juhtumit, kus selgitati, kuidas tuvastada võltsitud, kelmuseid, autentimata e-kirju.
11) Kasutage VPN-e
Internetis surfamiseks, et teid ei näe võrgus väljaspool, ja Interneti-ühenduse kaitsmiseks, on kõige tõhusam viis kindlasti loota VPN-i teenusele.
VPN krüpteerib liikluse, peidab kasutaja identiteeti ja muudab selle tuvastamise või profileerimise võimatuks.
Selleks tuleb aga tasuda parimate ja tasuliste seas VPN-teenuse eest premium-taset, vastasel juhul kehtivad privaatsuse või kiiruse osas piirangud.
LOE KA: Kontrollige, kas teie arvuti on turvaline ja viiruste eest kaitstud ning Internetis
