Brauser või veebisaitide avamise programm on arvutirakendus, mis on kõige rohkem avatud väljastpoolt. Veebibrauserit võib vaadelda kui akent, mida saab kasutada maailmale vaatamiseks ja sealt välja minemiseks ning väljapoole vaatamiseks, mida aga vargad ja kurjategijad saavad kasutada ka meie koju sisenemiseks.
Sel põhjusel peab brauser olema väga tugev turvaprogramm volitamata sissetungide vältimiseks väljastpoolt.
Peate lihtsalt maanduma valel saidil või klõpsama kaaperdatud lingil, et nakatuda mõne õelvaraga, mis võib varastada isikuandmeid või luurata kõike, mida teeme.
Seetõttu peab brauseril endal enne mis tahes viirusetõrjet olema oma sisemine kaitse kõige levinumate ohtude eest ja see peaks takistama nakatunud failide allalaadimist või skriptide täitmist eemalt (külastatud saitidelt), mis võivad sirvimist kaaperdada.
Võttes arvesse viimastes turvatestides enim kasutatud brausereid, eriti häkkerite Pwn2Own (kus võidavad ikkagi kõige tundmatumad haavatavused) ja BrowserScope'i saidi konkurentsi, saame võrrelda brauserite Chrome, Firefox, Edge, Opera vahelist turvalisust., Safari ja Internet Explorer
BrowserScope on ka veebipõhine võrdlusuuringu tööriist, mis kontrollib brauseri turvalisust, proovides mõnda parameetrit ja sundides Interneti levinumaid rünnakuid.
Teine test brauseri turvalisuse kontrollimiseks on Qualysi brauseri kontroll, mis kasutab installimiseks siiski pistikprogrammi.
Armas test, et kontrollida, kas brauseri konfiguratsioon on Panopticlicki ainulaadne: mida unikaalsem see on, seda keerulisem on seda jälgida.
Soovides teha erinevate katsetulemuste lühikokkuvõte koos viidetega enim kasutatud brauseritele, võime täna järeldada, et kõige turvalisem brauser 2017. aastal on Chrome .
Google Chrome näib olevat tänapäeval parim turvavalik tänu oma renderdusmootorile ja ennekõike kiirusele, millega Google vabastab plaastrid uute avastatud turvaaukude parandamiseks.
Firefox näib sellest vaatepunktist kaugele maha jäävat ja on häkkeritav erinevatel viisidel, vähemalt teatatud allikate kohaselt, kuid Mozilla on endiselt haavatavuse parandamiseks kiire.
Opera on hea ka seetõttu, et see põhineb samal mootoril nagu Chrome, samamoodi nagu Apple Safari on ka turvaline, turvalisuse seisukohast palju täiustatud.
Microsoft Edge'il näib olevat selle brauseri nooruse tõttu teatud turvaprobleeme.
Unustamaks aga Internet Explorerit, mis nüüd on sedalaadi võrdluse toetamiseks liiga vana.
Uurides, milline brauser on turvalisem, uurime veel mõned üksikasjad Chrome'i, Firefoxi ja teiste võrdluse kohta.
1) Google Chrome jääb turvalisuse seisukohast parima mainega brauseriks, eriti tänu võimsale liivakasti funktsioonile, st võimele hoida brauserit süsteemist eraldatud keskkonnas.
Lisaks on Chrome peaaegu täielikult pluginate blokeerinud, vältides ohte, mis tulenevad väliste pistikprogrammide (nt Flashi, mis on ainus, mis on alles jäänud, kuid integreeritud Chrome'i) haavatavustest.
Chrome'i ohutu sirvimine blokeerib ohtlikke saite mitmel viisil
Nagu eespool mainitud, reageerib Google turvaprobleemide leidmisel kiiremini, vabastades viivitamatult plaastrid.
Ainus nõrk koht võivad olla Chrome'i veebipoe rakendused ja muude tootjate laiendused, mis võivad alati olla pahatahtlikult kujundatud.
Kui Chrome'i saab endiselt pidada turvaliseks brauseriks, on probleem privaatsuse haldamisel, mis on turvalisusest erinev asi.
Ütlematagi selge, et Chrome on Google'i jaoks oluline vahend teabe kogumiseks, ehkki anonüümselt.
Veel ühes artiklis rääkisime konkreetselt Chrome'i privaatsusseadetest.
2) Mozilla Firefox on viimastel aastatel kaotanud turvalisuse osas natuke mainet, sedavõrd, et 2017. aasta Pwn2Own võistlusel jäeti see võistlusest välja, kuna seda peeti liiga lihtsaks häkkimiseks.
Sisuliselt pole Mozilla viimasel ajal oma brauseri turvalisust piisavalt parendanud.
Firefoxi üks suurimaid vigu on see, et ta ei kasuta Interneti-süsteemi süsteemist eraldi hoidmiseks liivakasti (sellel on ainult pistikprogrammide jaoks mõeldud liivakast).
Firefoxi jaoks näib, et on kätte jõudnud aeg pöördepunktiks, kui ta ei soovi oma tulevikku täielikult kaotada, isegi kui praegu peetakse seda endiselt usaldusväärseks.
Firefoxi tugev külg on selle privaatsus, kuna Mozilla kogub kasutajate sirvimise kohta vaid vähe andmeid ja ei müü seda reklaamimise eesmärgil.
Lisaks on Firefox täiesti avatud lähtekoodiga, mis on alati populaarseimate brauserite hulgas teretulnud ja ainulaadne funktsioon ning tähendab, et igaüks saab oma lähtekoodi avada ja veenduda, et selles pole probleeme.
Veel ühes artiklis Firefoxi turvalisuse ja privaatsuse valikud.
3) Opera on oma päritolu osas viimastel aastatel revolutsiooniliselt muutunud, saades Chrome'il põhinevaks brauseriks, mis tagab täieliku arhitektuurilise turvalisuse.
Lisaks värskendatakse Opera sama kiiresti kui Chrome'i, laskmata kunagi haavatavusi parandada.
Opera on ka väga turvaline, kuna seda kasutavad vähesed inimesed, jäädes seega häkkerite tegevusest varju, kes eelistavad keskenduda kõige populaarsematele programmidele.
Kokkuvõttes on tänu selliste tööriistade kasutuselevõtmisele nagu Opera VPN ja Chrome'i laiendite tugi brauser, mida soovitada neile, kes hoolivad mitte ainult brauseri turvalisusest, vaid ka sirvimisandmete privaatsusest.
4) Microsoft Edge, saadaval ainult Windows 10-s, kus see on vaikimisi brauseriks asendanud Internet Exploreri, on täiesti uus brauser ja teistest erinev, väga kiire, isegi kui selle funktsioonid on pisut piiratud.
Edge kasutab Interneti eraldamiseks opsüsteemist liivakasti ja muudab sissetungikatsed keerukamaks.
Viimasel 2017. aasta Pwn2Own-võistlusel läks see väga halvasti, võib-olla seetõttu, et ta on alles noor ja kuna Internet Exploreri baasil on tal mõned samad haavatavused.
Mis puutub privaatsusesse, siis on Edgel sama probleem, mis Internet Exploreri puhul, nimelt selles, et see on täielikult suletud lähtekoodiga ja ehitatud Microsofti poolt, mis kindlasti sirvimisandmeid kogub.
5) Safari, Maci brauser (Windowsi Safari pole juba aastaid eksisteerinud), töötab hästi ja on hästi kaitstud rünnakute eest.
Safari probleem pole mitte selles, et see on ainus populaarne brauser, mis kasutab mõni aasta tagasi Chrome'is hüljatud WebKiti mootorit, vaid selles, et see on ka suletud lähtekoodiga ja kuulub ettevõttele, mis peab maksimeerima kasumit.
Nagu Microsoft Edge ja Chrome, ei saa välistada, et Apple kasutab nende kogutud andmeid oma turu-uuringute jaoks.
6) Internet Explorerit enam ei kasutata, kuna Microsoft loobus sellest peaaegu, isegi kui uusimat versiooni 11 värskendatakse endiselt turvapaikadega.
Lõpuks, iga brauseri turvalisuse suurendamiseks, saate installida mitu laiendust. Oleme muudes artiklites näinud kahte olulist loendit koos Chrome'i turvalaienditega ja Firefoxi turvalisemaks muutmise laiendustega.
Viimaseks on 64-bitised brauserid alati turvalisemad kui 32-bitised.
LOE KA: Milline brauser kaitseb veebipõhist privaatsust kõige paremini
