Kui proovite küsida inimeselt, kellel on minimaalsed kogemused arvuti kasutamisel ja veebiarenduses, mida ta arvab Internet Explorerist, saate vastusena enamasti vastuse, kui mitte halvema märgi. Kui küsida, miks on nii palju vihkamist, siis tõenäoliselt saab vastuse, et see on alati olnud kehv brauser, aeglane, ilma laiendusteta, väheste võimalustega, ebakindel jne.
Lõpuks harjusime kõik pidama Internet Explorerit aeglaseks ja täis vigu, kuid see ei olnud alati nii, vastupidi, Internet Explorer sillutas teed paljudele uuendustele, ilma milleta poleks veeb tänapäeval olnud.
Tegelikult tuleb aru saada, kust see arvutiteaduses kõige asjatundlikumate inimeste vihkamine ja põlgus Microsofti Interneti-brauseri vastu pärineb, tuleb vaadata selle ajalugu ja kust see kõik alguse sai.
Internet Explorer on ajaloos üks esimesi programme, mis Internetis surfab.
Aastatel 1996/1997 oli Internet Explorer 3, esimene brauser, mis juurutas CSS-i (Cascading Style Sheets) ja palju uusi funktsioone, näiteks Java-apletid ja kahjuks ActiveX-i juhtelemendid, millest sai siis üks viirus.
Aastal 1997 oli Internet Explorer 4 tol ajal väga kiire brauser, mis lisas muid funktsioone, näiteks dünaamilist HTML-i, et muuta veebilehti dünaamiliselt JavaScripti abil, integreerides Active Desktopi.
Uskumatu, kuid tõsi, IE4 sai installida ka Mac OS-i, Solarisesse ja HP-UX-i ning see saavutas 60-protsendilise turuosa.
1999. aastal ilmus Internet Explorer 5.x, mille jaoks Microsoft leiutas Ajaxi veebitehnoloogia, mis on kõigi tänapäeva veebirakenduste, näiteks Gmaili, alus.
Mõiste "Ajax" loodi mõni aasta hiljem ja seda ei hakanud välja pakkuma Microsoft, kes IE5-ga oli siiski teinud kättesaadavaks kõik selle toimimiseks vajaliku.
Neil aastatel töötas Microsoft hästi ja Bill Gatesi juhendamisel oli see tõeliselt uuenduslik ettevõte.
IE3-st IE6-ni on Microsoft kasutanud kõiki ressursse (Netscape'i) uuenduste tegemiseks ja konkurentsi eemaldamiseks, vabastades uued funktsioonid ja muutes oma brauseri kiiremaks.
Omal ajal oli IE ainus alternatiivne brauser Netscape, mis oli palju aeglasem ja suutis CSS-i saitidel krahhiga tabeleid vaevalt kuvada.
Internet Exploreri probleemid tekkisid ajal, mil Microsoft otsustas integreerida selle Windowsi kui vajalikku komponenti, kuid alternatiivse brauseri kasutamiseks oli seda raske kui isegi võimatu desinstallida.
Lisaks tegi Microsoft end ebameeldivaks ka sellega, et üritas Netscape'i uputada ja luua Internet Explorerile monopoli.
2001. aastal välja antud Internet Explorer 6 sisaldas palju uusi funktsioone veebiarendajate jaoks, kuid kuna konkurentsi ei olnud ja 95-protsendise turuosaga, lõpetas Microsoft uuenduste tegemise ja jäi selle versiooni juurde viis aastat, isegi pärast Firefoxi sündi, kuhu kõik eksperdid ja veebiarendajad rändasid.
Microsofti probleem oli arvata, et Internet Explorer jääb oma Windowsi personaalarvutite jaoks ainsaks brauseriks, patustades suure eeldusega.
Kuna see peatus Internet Exploreris otsis, oli see lisaks Firefoxi ja muude esilekerkivate brauserite, näiteks Opera konkurentsi vastu kaotamisele, ka täis märtsikuiseid vigu ja sensatsioonilisi turvaauke.
Aja jooksul on IE6 muutunud Microsofti liikumatuse ikooniks.
Mõelge vaid, et Internet Explorer 6 oli tahvelarvuti brauser, mis erinevate saitide vaatamiseks koos erinevate akende avamiseks vajalik.
Samuti olid selle sihtmärgiks tööriistaribad, ohtlikud ActiveX-i juhtelemendid, pahatahtlikud koodid, hüpikakende reklaamimine ja kes iganes veel.
Kui nad välja tulid, oli 5 aasta pärast esmalt IE7 ja siis IE8 juba liiga hilja.
IE7-ga lisati kaardid lõpuks, kuid see tekitas ikkagi rahulolematust, sest veebisaitide uue ja vana versiooniga ühilduvaks muutmine oli saidiarendajate jaoks muutunud raskeks ja keeruliseks tööks.
Internet Explorer 8 lõpliku vabastamise jaoks, mis oli CSS-i tugevalt täiustatud ja lisatud uusi funktsioone, nagu privaatne sirvimine, vahekaartide eraldamine, et halvasti kavandatud leht kokku ei jookseks, kulus Microsoftil veel 2 ja pool aastat. brauseri ja andmepüügivastane kontroll.
Kuid praegusel hetkel oli enamik geenidest, kogenumaid kasutajaid ja isegi neid, kellel on arvuti kasutamise põhikogemused minimaalsed, juba Firefoxi ja Google Chrome'i.
Internetis põlguse suhtes kogu maailmas on ajendatud peamiselt sellest, et aastaid on inimesed olnud sunnitud seda kasutama kodus ja eriti tööl ning kontoris, et ärirakendused toimiksid (mõnes ettevõttes on see tänapäevalgi nii).
Veebis töötavate inimeste viha Internet Exploreri vastu tuleneb selle ajaloost versioonidega IE6 ja IE7.
Veebimeister või veebidisainer võiks veeta tundide kaupa tööd, et oma sait Google Chrome'is, Firefoxis, Safaris ja Operis hea välja näeks, avastades, et see ei tööta Internet Exploreris.
Tänaseks on olukord õnneks selgelt muutunud.
Internet Explorer 6 ja 7 kasutavad vähesed kasutajad maailmas endiselt, kuid enamik suuremaid ja populaarsemaid veebisaite on nende toetamise täielikult lõpetanud.
Ka Internet Explorer 8 kasutamine on langenud madalale protsendile ja peagi loobutakse sellest.
Microsoft on lõpuks oma paljudest mineviku vigadest õppinud, vabastades hiljem absoluutselt kiire ja ohutu Internet Explorer 10 ja 11 brauserid, mida iseloomustab kaasaegne liides ja paljud integreeritud tööriistad.
Internet Exploreri turvalisuse ja privaatsuse valikud on ka Chrome'i ja Firefoxi omadest paremad, nii et need muutuvad vähem haavatavaks ja vähem meeldivaks neile, kes kavandavad viirusi ja pahavara (viiruste ja reklaamvara laienduste loomine Firefoxi ja Chrome'i jaoks on palju lihtsam).
Täna pole kõige "ebameeldivam" ja vihatud brauser kindlasti privaatsusprobleemide tõttu mitte Internet Explorer, vaid Google Chrome.
