Kes kasutab Linuxit, lisaks sellele, et ta on kindlasti avatud lähtekoodiga fänn, on ka see, kes on tähelepanelik oma arvuti turvalisuse suhtes. Tegelikult ei saa kunagi keegi vaielda selle üle, et Linux on kõige turvalisem operatsioonisüsteem (ka sellepärast, et vähese kasutusega ja vaba oleku korral ei tee ükski häkker viirusi Linuxi löömiseks). Linuxil on turvalisuse osas väga hea maine, sedavõrd, et häkkerivõistlustel on seda alati kõige raskem rikkuda.
Kõik, kes soovivad, võivad kasutada Linuxi süsteemi kasutamiseks ükskõik millises arvutis, näiteks USB-mälupulgal või CD-l, et teatud viisil vältida selle kasutamisest ja Interneti-sirvimisest jälgi .
LOE KA: 5 operatsioonisüsteemi, mida häkkerid ja turvatehnikud kasutavad
Esiteks tahan öelda, et sellised Linuxi distributsioonid nagu Ubuntu ja Fedora (vaadake, kuidas installida USB-mälupulgale Linux Fedora või Ubuntu) on täiesti ohutud ja neid saab konfigureerida anonüümselt surfamiseks anonüümsete navigatsiooniprogrammide nagu TOR või OpenPGP meiliklientidega, näiteks Hushmail (vaadake, kuidas saata krüptitud e-kirju ja parooliga kaitstud sõnumeid).
Need, kes juba kasutavad Ubuntu või Fedora, saavad installida SELinuxi, paketi, mis loob liivakasti, kus kõik toimuv isoleeritakse arvutist ja hoitakse eraldi keskkonnas.
Lisateavet liivakasti kohta saate lugeda artiklist, kuidas kaitsta Windowsi muudatuste eest, lubade määramist ja ilma riskideta teste teha
Kui soovite aga proovida midagi maitsvamat, turvalisemat, kaitsetumat ja absoluutselt anonüümset, võite kasutada teistsugust Linuxi distro, näiteks neid kahte:
1) Sabad on tõeline inkognito reaalajas süsteem, mis võimaldab kõik teie arvutis tehtavad toimingud katta absoluutse turvalisuse piirides, jätmata jälgi.
Live tähendab, et saate ISO-pildi kirjutada CD-le ja käivitada arvuti kõvaketta asemel kettalt, laadides Windowsi.
Levitamine põhineb Debianil, mis on tuntud oma suure stabiilsuse ja turvalisuse poolest.
Saba kustutab täielikult kõik jäljed kasutatud arvutist pärast selle väljalülitamist või taaskäivitamist, ilma midagi salvestamata.
Sabadega on kaasas iga tarkvara, mis vastab igale vajadusele: Firefoxi brauser (muudetud Iceweaseli versioon) on konfigureeritud kasutama Tor-võrku sunniviisiliselt.
Brauser sisaldab ka muid laiendusi, et sirvimine oleks HTTPS Everywhere ja NoScripti pistikprogrammidega võimalikult turvaline.
Sabaga on kaasas ka Claws Mail, mis toetab OpenPGP kaudu krüptitud e-kirju, Pidgin koos OTR-i krüptitud vestluste ja redigeerimise tööriistade, näiteks GIMP ja OpenOffice abil.
2) Privatix Linux on väga sarnane sabaga, isegi kui selle sees on vähem rakendusi
3) Liberte Linux on kena distro, mida kasutada, mitte eriti lihtne.
4) Usaldusväärne lõppsõlmede turvalisus (TENS), endine LPS, on kaasaskantav Linuxi distributsioon, mida töötab välja USA õhujõud, ja see näib olevat ainus jaotus, mida Ameerika sõjavägi kasutab.
See pole üksikjuhtum, teised riigid toodavad oma Linuxi turustust, näiteks Hiinas Punane lipp ja Türgis Pardus.
Selle jaotuse lähenemisviis on minimalistlikum, töölaua sarnane Windows XP omale, vähesetes programmides on Firefox ja muud lisatööriistad.
Samuti on sellel andmete krüptimisriist ja see kõik on suunatud kasutaja täielikule privaatsusele.
LPS on ka Live-opsüsteem, mida saab kasutada jälgi jätmata ja ilma midagi salvestamata.
Turvalisuse tagamiseks ja arvutis tehtava privaatsuse hoidmiseks on ka mitu muud levitamist.
Äramärkimist väärib ka kuulus BackTracki turustus, mille eesmärk on häkkimisriistade ja võrguturbe ärakasutamiseks selle asemel, et kasutada seda privaatsena.
Veel ühes artiklis, kuidas kõrvaldada jäljed sellest, mida tehakse Windowsi arvutis.
